Madara 14
10612 Tallinn
Estonia

Tel.: +372 648 4962
info@mnemosyne.ee

Missioon

Eesti Mälu Instituudi asutamise algatas president Toomas Hendrik Ilves 2008. aastal ja seadis instituudi eesmärgiks anda Eesti kodanikele põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal.

Inimsusvastaste kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon (IKUERK) uuris Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsioonide ajal Eestis toime pandud inimsusvastaseid kuritegusid, kasutades õigusliku raamina 1998. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma Statuudi definitsioone. Komisjon lõpetas oma töö 2008. aastal oma uurimistulemuste teise köite avaldamisega, mis käsitleb 1944. aastal alanud teist Nõukogude Liidu okupatsiooni. Eesti Mälu Instituut läheb kaugemale IKUERK-i uurimistööle seatud raamidest ning hakkab oma uurimistöös koguma andmeid ka nende inimõiguste rikkumise kohta Nõukogude perioodil, mis juriidilise definitsiooni järgi ei ole inimsusvastased kuriteod.

Instituudi uurimistöö üritab määratleda Nõukogude võimu mõju Eesti inimeste inimõiguste olukorrale. On selge, et selle uurimistöö tulemusi tuleb võrrelda inimõigusi defineerivate üldiste standarditega. Sel eesmärgil rakendab instituut nii uurimisvaldkondi määratledes kui ka uurimistulemuste kokkuvõtete põhjal järeldusi tehes õigusliku raamina Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt 1948. aastal vastuvõetud Inimõiguste Ülddeklaratsiooni.

Instituudi ülesandeks ei ole tõestada, et Eesti NSV-s rikuti inimõigusi. Seda tõestavad nii ajaloolised faktid kui ka tänaseks juba tehtud mahukas ajalooteaduslik uurimistöö. Instituut hakkab detailselt uurima elu Nõukogude võimu ajal ja süvendab ka inimeste mälestuste kogumist, et täpselt ja ilma ideoloogiliste eelarvamusteta määratleda, kuidas ja mil määral Eesti inimeste inimõigusi rikuti.

Äärmiselt tähtis on mõista inimõiguste rikkumisi ja inimõiguste rakendamise takistamist 20. sajandi Euroopa ajaloo laiemas kontekstis. Instituudi kohuseks on ka aidata Eesti kodanikel paremini mõista, mida nii nemad ise või nende vanemad ja vanavanemad pidid läbi elama Nõukogude võimu all elades.

Instituut ei ole õiguskaitseorgan ega kohus. Instituudi avastustest ei tulene mitte mingeid õiguslikke tagajärgi. Pigem on instituudi eesmärgiks tuvastada sündmused ja asjaolud, mis esindavad inimõiguste rikkumisi vaadeldaval perioodil. Plaanis on luua usaldusväärne andmekogu, mis võimaldaks laiemalt tundma õppida Eestis Nõukogude ajal toimunud protsesse, aga ka nende siirdeid nii kaasaegses Eesti ühiskonnas kui ka kogu Kesk- ja Ida-Euroopas alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest. See on instituudi uurimistöö tulemuseks ja ühtlasi panuseks selleteemalisse rahvusvahelisse väitlusse.

Instituudi tööd koordineerib rahvusvaheline ekspertkomisjon, mille liikmetel on suuri kogemusi Euroopa ajaloo ning inimõiguste ja poliitiliste repressioonide ajaloo uurimisel. Komisjon kinnitab uurimisteemad ja ka protseduurid, mida rakendatakse uurijate leidmisel. Ettepanekud uurimistöö teostamiseks komisjoni poolt väljavalitud teemadel tehakse avalikult teatavaks. Õpetlaste taotlused, mis laekuvad pärast ettepaneku avaldamist, vaatavad läbi instituudi töötajad.
Komisjon langetab lõpliku otsuse uurimisgrantide andmisel. Otsustamisel arvestatakse taotleja ettepaneku akadeemilist taset ning ka tema kvalifikatsiooni ja kogemusi uuritavas valdkonnas. Uurimisgrante antakse sõltumata taotleja kodakondsusest ja rahvusest.

Kui instituudi töötajad on uurimistööd retsenseerinud ja komisjonile esitanud ning need on viimase poolt heaks kiidetud, avaldatakse uurimistööd instituudi koduleheküljel. Uurimistööde autorid vastutavad oma uurimistööde sisu eest. Komisjon teeb oma lõppjäreldused tema poolt heaks kiidetud uurimistööde põhjal.

Komisjon peab istungit kaks korda aastas, et arutleda instituudi uurimistöö edenemise üle. Uurimisgrantide taotlusi ja teisi dokumente menetletakse elektronposti teel.