Madara 14
10612 Tallinn
Estonia

Tel.: +372 648 4962
info@mnemosyne.ee

Kontrollime kommunismiohvrite memoriaali andmebaasi!

2018. aastal avatakse Tallinnas Maarjamäel memoriaal kommunistliku režiimi repressioonide ohvritele. Memoriaali mälestusseinale kantakse teadaolevalt repressioonide käigus mõrvatud või hukkunud Eesti inimeste nimed koos nende sünni- ja surmaajaga. SA Eesti Mälu Instituut tegeleb ohvrite nimekirjade ja nende andmete korrastamisega ja on tänulik teie poolt tehtavate paranduste ja täienduste eest. Isikute nimed koos sünni- ja surmaaastaga kantakse memoriaalile alaliselt ning nende hilisem muutmine on väga keerukas. Seetõttu palume vähimagi kahtluse korral meiega ühendust võtta, lisades oma kontaktandmed, et saaksime teiega ühendust võtta.

Käesoleva otsingu kaudu on teil võimalus kontrollida, kas teile teadaolev isik, kes Nõukogude repressioonide käigus (olles vanglas, laagris või küüditatuna asumispaigas) hukkus, on memoriaali andmebaasi kantud ning kas tema kohta käivad andmed on teie teadmiste kohaselt õiged. Aja jooksul võib nimede kirjapilti olla tekkinud moonutusi või esinebki isiku nimi mitmes versioonis. Seega kuvatakse otsingu täpse vaste puudumisel ka isikukirjed, mis on lähedased teie poolt otsitavale. Kui teie hinnangul on esitatud andmetes vigu, teie poolt otsitav isik esineb erinevate nimekujude all korduvalt vms, siis palun informeerige meid sellest tagasiside vormi kaudu. Kui teie poolt otsitava isiku kohta andmeid üldse ei leidu, siis palun saatke meile tagasiside puuduva kirje kohta.

Antud andmestik ei sisalda veel isikuid, kes olid represseeritud, kuid kes vabanesid kinnipidamiskohast või asumiselt. Nende isikute andmed avatakse tutvumiseks 2017. aasta juunis.

SA Eesti Mälu Instituut

Suur-Ameerika 12, 10119, Tallinn

Telefon: 6645039

Memoriaali andmebaas: www.memoriaal.ee

 

 

Missioon

Eesti Mälu Instituudi asutamise algatas president Toomas Hendrik Ilves 2008. aastal ja seadis instituudi eesmärgiks anda Eesti kodanikele põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal.

Inimsusvastaste kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon (IKUERK) uuris Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsioonide ajal Eestis toime pandud inimsusvastaseid kuritegusid, kasutades õigusliku raamina 1998. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma Statuudi definitsioone. Komisjon lõpetas oma töö 2008. aastal oma uurimistulemuste teise köite avaldamisega, mis käsitleb 1944. aastal alanud teist Nõukogude Liidu okupatsiooni. Eesti Mälu Instituut läheb kaugemale IKUERK-i uurimistööle seatud raamidest ning hakkab oma uurimistöös koguma andmeid ka nende inimõiguste rikkumise kohta Nõukogude perioodil, mis juriidilise definitsiooni järgi ei ole inimsusvastased kuriteod.

Instituudi uurimistöö üritab määratleda Nõukogude võimu mõju Eesti inimeste inimõiguste olukorrale. On selge, et selle uurimistöö tulemusi tuleb võrrelda inimõigusi defineerivate üldiste standarditega. Sel eesmärgil rakendab instituut nii uurimisvaldkondi määratledes kui ka uurimistulemuste kokkuvõtete põhjal järeldusi tehes õigusliku raamina Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt 1948. aastal vastuvõetud Inimõiguste Ülddeklaratsiooni.

Instituudi ülesandeks ei ole tõestada, et Eesti NSV-s rikuti inimõigusi. Seda tõestavad nii ajaloolised faktid kui ka tänaseks juba tehtud mahukas ajalooteaduslik uurimistöö. Instituut hakkab detailselt uurima elu Nõukogude võimu ajal ja süvendab ka inimeste mälestuste kogumist, et täpselt ja ilma ideoloogiliste eelarvamusteta määratleda, kuidas ja mil määral Eesti inimeste inimõigusi rikuti.

Äärmiselt tähtis on mõista inimõiguste rikkumisi ja inimõiguste rakendamise takistamist 20. sajandi Euroopa ajaloo laiemas kontekstis. Instituudi kohuseks on ka aidata Eesti kodanikel paremini mõista, mida nii nemad ise või nende vanemad ja vanavanemad pidid läbi elama Nõukogude võimu all elades.

Instituut ei ole õiguskaitseorgan ega kohus. Instituudi avastustest ei tulene mitte mingeid õiguslikke tagajärgi. Pigem on instituudi eesmärgiks tuvastada sündmused ja asjaolud, mis esindavad inimõiguste rikkumisi vaadeldaval perioodil. Plaanis on luua usaldusväärne andmekogu, mis võimaldaks laiemalt tundma õppida Eestis Nõukogude ajal toimunud protsesse, aga ka nende siirdeid nii kaasaegses Eesti ühiskonnas kui ka kogu Kesk- ja Ida-Euroopas alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest. See on instituudi uurimistöö tulemuseks ja ühtlasi panuseks selleteemalisse rahvusvahelisse väitlusse.

Instituudi tööd koordineerib rahvusvaheline ekspertkomisjon, mille liikmetel on suuri kogemusi Euroopa ajaloo ning inimõiguste ja poliitiliste repressioonide ajaloo uurimisel. Komisjon kinnitab uurimisteemad ja ka protseduurid, mida rakendatakse uurijate leidmisel. Ettepanekud uurimistöö teostamiseks komisjoni poolt väljavalitud teemadel tehakse avalikult teatavaks. Õpetlaste taotlused, mis laekuvad pärast ettepaneku avaldamist, vaatavad läbi instituudi töötajad.
Komisjon langetab lõpliku otsuse uurimisgrantide andmisel. Otsustamisel arvestatakse taotleja ettepaneku akadeemilist taset ning ka tema kvalifikatsiooni ja kogemusi uuritavas valdkonnas. Uurimisgrante antakse sõltumata taotleja kodakondsusest ja rahvusest.

Kui instituudi töötajad on uurimistööd retsenseerinud ja komisjonile esitanud ning need on viimase poolt heaks kiidetud, avaldatakse uurimistööd instituudi koduleheküljel. Uurimistööde autorid vastutavad oma uurimistööde sisu eest. Komisjon teeb oma lõppjäreldused tema poolt heaks kiidetud uurimistööde põhjal.

Komisjon peab istungit kaks korda aastas, et arutleda instituudi uurimistöö edenemise üle. Uurimisgrantide taotlusi ja teisi dokumente menetletakse elektronposti teel.

Mission Statement

The Estonian Institute of Historical Memory was established by President Toomas Hendrik Ilves in 2008 in order to provide the citizens of Estonia with a thorough and objective account of the status of human rights during the Soviet occupation of Estonia.

The International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity investigated crimes against humanity committed during the German and Soviet occupations, using the definitions set out in the 1998 Rome Statute of the International Criminal Court as its yardstick. The Commission completed its work in 2008, with the publication of its second volume of findings, covering the second Soviet occupation which began in 1944. The Institute of Historical Memory will extend the research of the Commission by cataloguing and investigating violations of human rights committed in the Soviet period which do not fall under the legal definition of crimes against humanity.

The research of the Institute will seek to determine the impact of Soviet rule on the human rights of the people of Estonia. Clearly, the results of such research must be measured against a set of standards which define universal human rights. The Institute will therefore take the Universal Declaration of Human Rights, adopted by the General Assembly of the United Nations in 1948, as its basis for determining the topics to be researched, and the conclusions to be drawn from the outcome of that research.

It is not part of the Institute’s mission to demonstrate that human rights were violated in Soviet Estonia. Both anecdotal evidence and the broad historical research carried out to date provide proof that this is the case. The Institute will commission research into the details of life under Soviet rule, and intensify the collection of individual memories, in order to determine precisely and without ideological bias how, and to what extent, the human rights of the people of Estonia were violated.

It is of the utmost importance that violations and proscriptions of human rights be understood in the broader context of European history in the 20th century. The Institute’s mission also fulfills an obligation to the citizens of Estonia, so that they may better understand what they themselves or their parents and grandparents endured under Soviet rule.

The Institute is not a judicial body. No legal consequences follow from its findings. Rather, its goal is to establish facts and circumstances which represent violations of human rights during the period under review. The results of the Institute’s research, and its contribution to international debate on this subject, are intended to create a reliable data base for a broader study both of developments within Estonia under Soviet rule, and of their ramifications for modern Estonia and for the whole of Central and Eastern Europe since the collapse of the Soviet Union.

The work of the Institute is supervised by an International Committee of experts with wide experience in the study of the history of Europe, human rights and political repression. The Committee will approve research topics, as well as the procedures to be used in selecting researchers. Requests for proposals to undertake research on topics selected by the Committee will be widely publicized in the appropriate media. Proposals from scholars will be reviewed by the staff of the Institute.

The Committee will make the final decisions regarding approval of research grants, which are to be awarded based on the academic merit of a scholar’s proposal, and his or her qualifications and experience in the area under study. Grants will be made regardless of nationality.

Once research papers have been reviewed by staff, and submitted to and approved by the Committee, they will be published on the home page of the Institute. Authors of research papers will remain responsible for the content of their work. The Committee will draw its own final conclusions based on the research papers it has approved.

The Committee will meet formally twice a year to discuss the progress of the Institute’s research. Grant approvals, and other documentation, will be processed electronically.