Reedel, 14. oktoobril asutati Prahas Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu (Platform of European Memory and Conscience), mis ühendab 21 asutust ja organisatsiooni 13 riigist. Kogu eesmärgiks on toetada koostööd asutuste ja organisatsioonide vahel, mis tegelevad totalitaarsete režiimide uurimise ja totalitaarsete režiimide ajaloo teadvustamisega nii siseriiklikul kui ka üleeuroopalisel tasandil. Samuti on ühenduse eesmärgiks edendada koostööd arhiivide vahel, mis säilitavad totalitaarsete režiimide dokumente üldiselt ja eriti dokumente totalitarismiajastul toime pandud inimõiguste rikkumise kohta. Koostöökogu eesmärgiks on ka edendada ühiseid uurimisprojekte ja haridusliku iseloomuga ettevõtmisi, mis on suunatud Euroopa totalitaarse mineviku teadvustamisele.

Koostöökogu presidendiks valiti Rootsi poliitik Göran Lindblad, koostöökogu tegevjuht on dr. Neela Winkelmann Tšehhi Totalitaarsete Režiimide Uurimise Instituudist. Juhatusse valiti veel Saksamaa, Poola, Rumeenia ja Sloveenia organisatsioonide esindajad. Koostöökogu asutamisakti allakirjutamise tseremooniat Praha Liechtensteini palees austasid oma kohalviibimisega Tšehhi peaminister Petr Nečas, Poola peaminister Donald Tusk ja Ungari peaminister Viktor Orbán.

Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu ellukutsumise ettevalmistamist alustati Tšehhi Totalitarismi Uurimise Instituudi eestvedamisel 2008. aasta sügisel, kui Tšehhi Vabariik oli Euroopa Liidu eesistujaks.

Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogusse kuuluvad:

• Bulgaaria: Sofia Hannah Arendti Keskus
• Eesti: Eesti Mälu Instituut ja Sihtasutus Unitas
• Holland: Totalitaarsete Režiimide Ajaloo ja Nende Ohvrite Saatuse Uurimise Sihtasutus
• Leedu: Natsistliku ja Kommunistliku Okupatsioonirežiimi Kuritegudele Hinnangu Andmise Leedu Rahvusvahelise Komisjoni Sekretariaat ja Leedu Genotsiidi ja Vastupanuliikumise Uurimise Keskus
• Läti: Läti Okupatsioonimuuseum ja Läti Okupatsiooniperioodi Uurimise Ühing
• Poola: Poola Mälu Instituut ja Varssavi Ülestõusu Muuseum
• Rootsi: Instituut Teabe Levitamiseks Kommunismi Kuritegudest
• Rumeenia: Kommunistlike Kuritegude Uurimise ja Rumeenia Paguluse Ajaloo Uurimise Instituut
• Saksamaa: Endise Saksamaa Demokraatliku Vabariigi Riikliku Julgeoleku Arhiivide Liiduvoliniku Amet, Berlin-Hohenschönhauseni Memoriaalmuuseum, Hannah Arendti Selts Humanitaaria ja Kultuuri Edendamiseks (Köln) ja Saksimaa Liidumaa Memoriaalmuuseumide Sihtasutus (Dresden)
• Slovakkia: Jan Langoši Sihtasutus
• Sloveenia: Rahvusliku Leppimise Uurimiskeskus
• Tšehhimaa: Totalitaarsete Režiimide Uurimise Instituut ja Julgeolekuteenistuste Arhiiv
• Ungari: Terrori Maja Muuseum – Kesk- ja Ida-Euroopa Ajaloo ja Ühiskonna Uurimise Sihtasutus

Nordic Hotel Forum konverentsikeskus, Viru Väljak 3, Tallinn
9-10. juuni 2011
Konverentsi töökeeled: inglise, eesti
Korraldajad: Eesti Mälu Instituut (www.mnemosyne.ee) ja Sihtasutus Unitas (www.unitasfoundation.org).

Neljapäev, 9. juuni

10:00 Avamine

10:30 Paneel 1: Kommunistliku identiteedi ja isiksuse kujundamine, selle meetodid ja vahendid, juhataja Marcus Meckel

• Silviu Taras (Rumeenia) – Avalike rituaalide muundumine – isiksuse kujundamine kommunistlikus Rumeenias)
• Leo Jansons (Läti) – Nemad neist: Nõukogude inimese ideoloogiline kujundamine USA propaganda pilgu läbi
• Eli Pilve (Eesti) – Ideoloogiline ajupesu koolitunnis Eesti NSV-s

13:00 Lõuna

14:30-16:00 Paneel 2: Balti emigrantidele suunatud Nõukogude ajaloopropaganda, juhataja Meelis Maripuu

• Ivo Juurvee ja Maarja Talgre (Eesti, Rootsi) – Kaks vaatenurka väliseestlastele suunatud Nõukogude propagandale
• Dr. Simo Mikkonen (Soome) – Ajaloo õppetunni andmine – Nõukogude Liidu katsed manipuleerida väliseestlaste kogukondi

16:30-18:00 Linnaekskursioon konverentsil esinejatele

19:00 Vastuvõtt (kutsetega)

Reede, 10. juuni

10:00 Paneel 3: Kommunistliku identiteedi ja isiksuse kujundamise tagajärjed ja mõjud tänapäeval, juhataja Mart Laar

• Dr. Jernej Letnar Černič (Sloveenia) – Kommunistliku identiteedi jäänukid Sloveenias
• Klinta Ločmele (Läti) – Jutustatud ja jutustamata mälestused: (Sovetliku) mineviku edasiandmine läti perekondades
• Oleksandr Svyetlov (Ukraina) – Bandera heroiseerimine Ukrainas sovetliku pärandi kontekstis

13:00 Lõuna

14:30 Avalik sessioon: Prof. Norman M. Naimark – Stalin ja tema genotsiid

15:30 Paneel 4: Õiguslikke aspekte Ida-Euroopa totalitaarrežiimide ajalookäsitlustes, juhataja Nicholas Lane

• Dr. Agata Fijalkowski (Ühendkuningriik) – Seaduste roll õigusliku identiteedi kujundamises: Poola kogemus
• Prof. Lauri Mälksoo (Eesti) – Mälusõjad ja rahvusvaheline õigus

17:00 Kokkuvõte, lõpetamine

Täiendavate küsimuste korral palume kontakteeruda: conference@mnemosyne.ee

Totalitaarsetele režiimide taotluseks oli oma alamate identiteedi ja isiksuste jõuline ümberkujundamine uude ideoloogilisse vormi. XX sajandi teisel poolel kaasasid kõik kommunistlikud režiimid identiteedikujundusse valitsevate ainuparteide kontrolli all loodud ja sovetlikest skeemidest lähtuvad ametlikud ajalookäsitlused. Ametlik ajalugu pidi rajama veendumuse, et režiim on sündinud laiade rahvahulkade tahtel ning seetõttu algusest peale ja igavesti legitiimne. „Nõukogude inimese” sõjajärgse identiteedi kujundamisel oli suur roll „fašistliku Saksamaa ja imperialistliku Jaapani” vastu peetud Suure Isamaasõja narratiivil. Sõja võitmine ja Saksa vägede väljatõrjumine Ida-Euroopast rajas Nõukogude Liidu poolt kontrollitava idabloki ehk niinimetatud sotsialistliku sõprusühenduse. Sõja võitmine ja selle nimel ohverdatud kümned miljonid inimelud põhjendasid Nõukogude Liidu taotlust osaleda juhtivalt sõjajärgse maailma ümberkorraldamisel.

Kunstlikult loodud ametlik ajalugu ja sellega elanikkonnale peale sunnitud uus ajalooline identiteet eeldas ainutõe kehtestamist läbi pooltõdede ja päris valede, vaikides maha tegelikult aset leidnud sündmusi ja tegelikult elanud inimesi.

Tegemist ei olnud muutumatu kontseptsiooniga – sõltuvalt võimuvahetustest eeskätt Nõukogude Liidus, aga ka teistes idabloki riikides, samuti suhetest teiste suurriikide, kuid ka kolmanda maailma riikidega muutus ametlik ajalookäsitlus pidevalt. George Orwelli 1948. aastal ilmunud raamat „1984” sisaldas täiesti tõepärase kirjelduse tema ajaks juba toimunud ja ka edaspidi kuni idabloki kokkuvarisemiseni aset leidnud pidevast ajaloo ümberkirjutamisest.

Kavandatava rahvusvahelise teaduskonverentsi eesmärgiks on Ida-Euroopas teostatud kommunistliku identiteedi ja isiksuse kujundamise riikliku poliitika ja tegevuste detailirohke, kuid samas üldistav kirjeldamine, analüüsimine ja selgitamine lähtudes endiste idabloki riikide ametlikest ajalookäsitlustest. Uuritakse ka inimõiguste piiramise ja sundusliku identiteedikujundamise seoseid. Üritame hinnata identiteetide ümberkujundamise efektiivsust ja selgitada mõjukamaid 21. sajandi alguse rahvusvahelisse diskussiooni edasikandunud ajaloolisi valesid. Riikliku identiteedikujunduse kõrval huvitume ka teistest ametlikku identiteeti kujundanud kaasteguritest, kuid ka asjaoludest, mis ametliku identiteedi kujundamisele vastu töötasid. Peame oluliseks erinevates riikides toimunu võrdlemist ning kõrvutamist külma sõja ajal ja hiljem Läänes levinud käsitlustega. Tervitatav on inter- või multidistsiplinaarne lähenemine. Konverentsi üheks väljundiks on ka huvipakkuvamate ettekannete vahendamine laiemale huviliste ringile avalike ettekannete kaudu.

Ootame ettekandeid ühel järgnevatest teemadest:

1. Kommunistliku identiteedi ja isiksuse kujundamise poliitika, meetodid ja vahendid;
2. Ametlik ajalookäsitlus kommunistlike režiimide kehtestamisest “rahva tahtel”;
3. Nõukogude Liidu Suure Isamaasõja narratiivi muutumine 20. sajandi teisel poolel ja selle rakendamine identiteedi ja isiksuse kujundamisel;
4. Kommunistliku identiteedi ja isiksuse kujundamise tagajärjed ja mõjud tänapäeval.

Taotlused osalemiseks ettekannetega ülaltoodud teemadel ei peaks ületama 500 sõna, lisada tuleb lühike akadeemiline CV. Palume taotlused saata hiljemalt 15. jaanuariks 2011 e-postiga aadressil conference@mnemosyne.ee või postiaadressil Tõnismägi 16, 10119 Tallinn. Konverentsil ettekandmiseks väljavalitud taotluste esitajatele antakse teada alates 1. veebruarist 2011.

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise. Valik konverentsiettekandeid avaldatakse trükis.

Täiendavate küsimuste korral palume kontakteeruda: conference@mnemosyne.ee

„Eesti ja Eesti inimesed on palju läbi elanud. Kuid tegelikult puudub meil tänaseni ülevaade, mis täpselt juhtus Eestis Nõukogude perioodil,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Kadriorus, Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjoni esmakordsel kogunemisel.

Riigipea sõnul on meil ja meie lastel õigus teada, mis toimus. „Seetõttu jätkab Eesti Mälu Instituut sealt, kus Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon lõpetas. Kaardistades ning uurides Nõukogude perioodil, 1944–1991 toime pandud inimõiguste rikkumisi, mis ei vasta inimsusevastaste kuritegude definitsioonile.“

„Eesti Mälu Instituudi eesmärgiks ei ole välja selgitada, et Nõukogude Eestis inimõigusi rikuti. Selles ei ole küsimustki,“ ütles president Ilves. „Siiski on vajalikud üksikasjalikud ajaloouuringud, et vastata küsimusele, kuidas ja mil määral inimõigusi rikuti.“

Eesti riigipea toonitas, et Eesti Mälu Instituut ei mõista õigust ega tunnista kedagi süüdi: „Instituudi poolt tuvastatud faktidel ei ole õiguslikke tagajärgi. Meie eesmärgiks on mõista.“

Instituudi uurimiskava täitmisel on aluseks grantide süsteem, mille jaotumise uurijate ja teemade vahel otsustab rahvusvaheline komisjon.

Eesti Mälu Instituut asutati president Ilvese eestvedamisel 1. veebruaril 2008. Instituudi rahvusvahelisse komisjoni kuulub silmapaistvaid teadlasi ja poliitikategelasi mitmest riigist:

Enrique Barón Crespo (Hispaania), õigus- ja majandusteadlane, Euroopa Parlamendi president 1989–1992

Timothy Garton Ash (Suurbritannia), Oxfordi ülikooli Euroopa uuringute professor, Oxfordi ülikooli St. Anthony kolledži Isaiah Berlini lektoraadi juhtivteadur ja Stanfordi ülikooli Hooveri instituudi vanemteadur

Kristian Gerner (Rootsi), Lundi ülikooli emeriitprofessor, ajaloolane

Paavo Keisalo (Soome), erudiplomaat, aastatel 1999–2009 minister Max Jakobsoni abi tema kohustustes Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni esimehena

Nicholas Lane (Ameerika Ühendriigid), Ameerika Juudi Komitee endine asepresident ja rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees, 1999–2009 Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni liige

Lasse Lehtinen (Soome), kirjanik, Euroopa Parlamendi liige 2004–2009

Markus Meckel (Saksamaa), usuteadlane ja poliitik, Saksa DV välisminister aprillist augustini 1990, Saksa Bundestagi liige 1990–2009

Norman M. Naimark (Ameerika Ühendriigid), Stanfordi ülikooli Robert ja Florence McDonnelli lektoraadi Ida-Euroopa Uuringute professor

Yakov M. Rabkin (Kanada), Montreali ülikooli ajalooprofessor

Pavel Žacek (Tšehhi), sotsiaalteadlane, Totalitaarsete Režiimide Uurimise Instituudi direktor